ARENGU VÕTMEINDIKAATORID KOKKUVÕTLIKULT (Maailmapanga käsitlus)
Arenguprogrammidega edu saavutamiseks on tarvis saavutada võtmeindikaatorite muuutmine ühtlustumise suunas:
• Rahvastiku kasv
• Rahvuslik kogutulu (GNI - Gross national Income)
– summaarne ja ühe elaniku kohta
• PPP (lühend inglise keelest Purchasing Power Parity - ostujõu pariteedile viidud rahvatulu ühe elaniku kohta)
• Rahvusliku koguprodukti (GDP - Gross National Product) kasv 1 elaniku kohta
• Keskmine oodatav eluiga sünnihetkel
• Täiskasvanute kirjaoskus (üle 15-aastaste elanike hulgas)
• Süsihappegaasi emissioon ühe elaniku kohta (t)
Kuna arengulõhed tekitavad maailmas hulgaliselt erinevaid pingeid ja riikidevahelisi arusaamatusi, oleks soovitatav leida võimalus nende tasandamiseks. Objektiivsed protsessid pole II maailmasõja järgses maailmas majandusarengu tasandumiseni viinud.
Vaesuse probleemiga on tegeldud veel varasemal ajal ajaloos - näiteks kirjutas (kuri)kuulus Thomas Maltus juba 19. sajandi alguses: "Riiklikud meetmed vaesuse väljajuurimiseks subsiidiumite või heategevuse abil teevad asja üksnes hullemaks, saavutatud heaolu kasv vaesemates ühiskonnakihtides stimuleerib rahvaarvu kasvu, teravdades sel moel toiduprobleemi veelgi. Kui rahvaarvu kasvu ei ohjeldata, ei õnnestu vaesust iial välja juurida".
Kuigi Malthus käsitles vaid toiduprobleemi, võib tema ideid teatud mõttes siiski laiendada kogu arengule... üheks rakendusnäiteks on kuulus mahajäämuse paradoks. Selle põhitees on - kuigi kasvutempod on arengumaades kiiremad mitmetes eluvaldkondades (majanduskasv, haridusvaldkonna arendamine, tööpuuduse likvideerimine jne) kasvab ikkagi pidevalt lõhe üldise heaolu tasemetes. Teadvustage endale järgnevatelt slaididelt, mis on selle põhipõhjuseks!
Arenguprogrammidega edu saavutamiseks on tarvis saavutada võtmeindikaatorite muuutmine ühtlustumise suunas:
• Rahvastiku kasv
• Rahvuslik kogutulu (GNI - Gross national Income)
– summaarne ja ühe elaniku kohta
• PPP (lühend inglise keelest Purchasing Power Parity - ostujõu pariteedile viidud rahvatulu ühe elaniku kohta)
• Rahvusliku koguprodukti (GDP - Gross National Product) kasv 1 elaniku kohta
• Keskmine oodatav eluiga sünnihetkel
• Täiskasvanute kirjaoskus (üle 15-aastaste elanike hulgas)
• Süsihappegaasi emissioon ühe elaniku kohta (t)
Kuna arengulõhed tekitavad maailmas hulgaliselt erinevaid pingeid ja riikidevahelisi arusaamatusi, oleks soovitatav leida võimalus nende tasandamiseks. Objektiivsed protsessid pole II maailmasõja järgses maailmas majandusarengu tasandumiseni viinud.
Vaesuse probleemiga on tegeldud veel varasemal ajal ajaloos - näiteks kirjutas (kuri)kuulus Thomas Maltus juba 19. sajandi alguses: "Riiklikud meetmed vaesuse väljajuurimiseks subsiidiumite või heategevuse abil teevad asja üksnes hullemaks, saavutatud heaolu kasv vaesemates ühiskonnakihtides stimuleerib rahvaarvu kasvu, teravdades sel moel toiduprobleemi veelgi. Kui rahvaarvu kasvu ei ohjeldata, ei õnnestu vaesust iial välja juurida".
Kuigi Malthus käsitles vaid toiduprobleemi, võib tema ideid teatud mõttes siiski laiendada kogu arengule... üheks rakendusnäiteks on kuulus mahajäämuse paradoks. Selle põhitees on - kuigi kasvutempod on arengumaades kiiremad mitmetes eluvaldkondades (majanduskasv, haridusvaldkonna arendamine, tööpuuduse likvideerimine jne) kasvab ikkagi pidevalt lõhe üldise heaolu tasemetes. Teadvustage endale järgnevatelt slaididelt, mis on selle põhipõhjuseks!
Peale slaididega tutvumist vormistage kodutöö oma lähenemisest arengulõhede tasandamise probleemile (vorm: essee, maksimaalselt 1 lk 1,5 reavahega); oma nägemusest arengumaade arengu kiirendamise võimaluste kohta.
NB! Töö kuulub köitmisele aine õpimappi, mis esitatakse kursuse arvestuse saamiseks kursuse lõpul!
NB! Töö kuulub köitmisele aine õpimappi, mis esitatakse kursuse arvestuse saamiseks kursuse lõpul!
