MAJANDUSLIKU ARENGU ERINEVUSTE MÕÕTMISEST - INDIKAATORITE PROBLEEM
NÕUDED ARENGUINDIKAATORITELE
Arengutaseme mõõtmiseks ja erinevate riikide arengutasemete kõrvutamiseks on tarvis kokku leppida kasutatavates mõõdikutes - arenguindikaatorites.
Arenguindikaatorid peavad vastama teatud nõuetele ja täitma neilt oodatavaid funktsioone, mida võiks kokku võtta järgnevalt:
a) informatiivsus (olukorra kirjeldamine, interpreteerimine, võrdlemine);
b) normatiivsus (seotus konkreetse arengukontseptsiooni ja statistikasüsteemi poolt kogutavate andmetega);
c) hinnangulisus (hetkeolukorra võrdlemine soovitavaga);
d) otsustusfunktsioon (võimalus kasutada indikaatoreid poliitiliste plaanide ja otsuste ettevalmistamisel).
ARENGUINDIKAATORITE OTSINGUD
Esmakordselt muutus arenguindikaatorite probleem aktuaalseks möödunud sajandi 50ndatel aastatel, kui ÜRO alustas oma esimeste abiprogrammidega ning soovis leida objektiivset alust potentsiaalsete abivajajate reastamiseks.
Läbi aegade on katsetatud näiteks järgmisi indikaatoreid: üksikindikaatorid, mjanduse kompleksnäitajad, kasvuindeksid ja alates 90ndatest - inimarengu indeksit.
• Üksikindikaatorid oleks kõige atraktiivsemad, kuna neid on suhteliselt lihtne hankida ja ka võrrelda. Näiteks pakkusid Rootsi majandusteadlased 50ndatel välja idee kasutada riikide reastamiseks laste suremuse näitajat. Laste suremuse näitajas (viimasel ajal küll sisu järgi imikusuremuskordajaks nimetatud - vt lisakommentaari) on tõepoolest nagu peeglis kajastatud ühiskonna arengu erinevad aspektid - elatustase, haridustase, tervishoiu arengutase jm.
---------------------------------------------------------------------------------------------------------
Vikipeedia (http://et.wikipedia.org/wiki/Imikusuremuskordaja) lühidefinitsioon kõlab: "Imikusuremuskordaja (ebatäpses sõnastuses imikusuremus või imikute suremus) on aasta jooksul esinenud imikute (alla üheaastaste laste) surmajuhtude ja sama aja jooksul aset leidnud elussündide suhe rahvastikus. Seda väljendatakse tavaliselt 1000 elussünni kohta (promillides). Imikusuremuskordaja on imikusuremuse intensiivsuse näitaja.
Imikusuremuskordaja on üks tähtsamaid demograafilise ja sotsiaalse arengu näitajaid, sest imikud on eriti tundlikud sotsiaalsete ja ökoloogiliste tingimuste suhtes".
----------------------------------------------------------------------------------------------------------
Samas ei sobinud imikusuremuse näitaja mõningate anomaaliate tõttu siiski ÜRO abiprogrammide otsustusaluseks. Nt oli imikute suremus Skandinaaviamaades 11-12 promilli ja Tansaanias 198 promilli - need näitajad sobisid hästi olukorra kirjeldamiseks, kuid rea keskel oli ebaloogilisusi - nii oli selle näitaja järgi Iraagis olukord tunduvalt parem kui Jugoslaavias jms. Seepärast ka see - eeldatavalt parim üksiknäitaja - siiski ei sobinud otsustusaluseks, mida oleks saanud kasutada praktikas.
• Majanduse kompleksnäitajad (Rahvatulu/elanik jm). Seda näitajat (mõne-võrra modifitseeritud arvusskeemi kasutades) propageerib Maailmapank. Tutvuge järgneva slaidiesitlusega Maailmapanga (World Bank) riikide klassifikatsioonide kujundamise näidetest ning ka uuema metoodikaga selle organisatsiooni kodulehelt.
Arengutaseme mõõtmiseks ja erinevate riikide arengutasemete kõrvutamiseks on tarvis kokku leppida kasutatavates mõõdikutes - arenguindikaatorites.
Arenguindikaatorid peavad vastama teatud nõuetele ja täitma neilt oodatavaid funktsioone, mida võiks kokku võtta järgnevalt:
a) informatiivsus (olukorra kirjeldamine, interpreteerimine, võrdlemine);
b) normatiivsus (seotus konkreetse arengukontseptsiooni ja statistikasüsteemi poolt kogutavate andmetega);
c) hinnangulisus (hetkeolukorra võrdlemine soovitavaga);
d) otsustusfunktsioon (võimalus kasutada indikaatoreid poliitiliste plaanide ja otsuste ettevalmistamisel).
ARENGUINDIKAATORITE OTSINGUD
Esmakordselt muutus arenguindikaatorite probleem aktuaalseks möödunud sajandi 50ndatel aastatel, kui ÜRO alustas oma esimeste abiprogrammidega ning soovis leida objektiivset alust potentsiaalsete abivajajate reastamiseks.
Läbi aegade on katsetatud näiteks järgmisi indikaatoreid: üksikindikaatorid, mjanduse kompleksnäitajad, kasvuindeksid ja alates 90ndatest - inimarengu indeksit.
• Üksikindikaatorid oleks kõige atraktiivsemad, kuna neid on suhteliselt lihtne hankida ja ka võrrelda. Näiteks pakkusid Rootsi majandusteadlased 50ndatel välja idee kasutada riikide reastamiseks laste suremuse näitajat. Laste suremuse näitajas (viimasel ajal küll sisu järgi imikusuremuskordajaks nimetatud - vt lisakommentaari) on tõepoolest nagu peeglis kajastatud ühiskonna arengu erinevad aspektid - elatustase, haridustase, tervishoiu arengutase jm.
---------------------------------------------------------------------------------------------------------
Vikipeedia (http://et.wikipedia.org/wiki/Imikusuremuskordaja) lühidefinitsioon kõlab: "Imikusuremuskordaja (ebatäpses sõnastuses imikusuremus või imikute suremus) on aasta jooksul esinenud imikute (alla üheaastaste laste) surmajuhtude ja sama aja jooksul aset leidnud elussündide suhe rahvastikus. Seda väljendatakse tavaliselt 1000 elussünni kohta (promillides). Imikusuremuskordaja on imikusuremuse intensiivsuse näitaja.
Imikusuremuskordaja on üks tähtsamaid demograafilise ja sotsiaalse arengu näitajaid, sest imikud on eriti tundlikud sotsiaalsete ja ökoloogiliste tingimuste suhtes".
----------------------------------------------------------------------------------------------------------
Samas ei sobinud imikusuremuse näitaja mõningate anomaaliate tõttu siiski ÜRO abiprogrammide otsustusaluseks. Nt oli imikute suremus Skandinaaviamaades 11-12 promilli ja Tansaanias 198 promilli - need näitajad sobisid hästi olukorra kirjeldamiseks, kuid rea keskel oli ebaloogilisusi - nii oli selle näitaja järgi Iraagis olukord tunduvalt parem kui Jugoslaavias jms. Seepärast ka see - eeldatavalt parim üksiknäitaja - siiski ei sobinud otsustusaluseks, mida oleks saanud kasutada praktikas.
• Majanduse kompleksnäitajad (Rahvatulu/elanik jm). Seda näitajat (mõne-võrra modifitseeritud arvusskeemi kasutades) propageerib Maailmapank. Tutvuge järgneva slaidiesitlusega Maailmapanga (World Bank) riikide klassifikatsioonide kujundamise näidetest ning ka uuema metoodikaga selle organisatsiooni kodulehelt.
• Kaalutud kasvuindeksid
- selle näitaja puuduseks on, et ta mõõdab ainult nähtuse kasvu. Ilma esialgse taseme näitajata pole selle abil erinevaid riike võimalik võrrelda. Ka on kaalutud kasvuindeksid kõrgemad neis riikdies, kus lähtetase on madalam.
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------
Ülesanne: Kaalutud kasvuindeksi konstrueerimine.
Lähtealus: Ühiskond on jaotatud N sotsiaal-majanduslikku gruppi, mis on eristatud nende varade, sissetuleku taseme ja majanduslike funktsioonidega. Püüame leida selle ühiskonna heaolu keskmise kasvu kaalutud indeksina.
Vaadeldes lihtsustamise huvides vaid sissetulekute taset, saame konstrueerida järgmise indeksi:
G = w1g1 + w2g2 + … + wngn = ∑ wigi, ∑ wi = 1,
kus
gi – i-nda grupi sissetuleku kasv teatud perioodil;
wi – i-ndale grupile omistatud kaal;
G – ühiskonna sotsiaalse heaolu kasvuindeks (üksikute gruppide kasvude kaalutud
keskmine).
Meetodiga tutvumiseks arvutage Eesti erinevate sissetulekugruppide andmeid kasutades sissetulekute kaalutud kasvutempod Eestis aastatel 2003-2011 (kokku 8 koondindeksit!). Lähteandmed on alla laaditavad Statistikaameti aadressil või ülesandena vormistatult ÕISi õppematerjalide ülesannete kaustast.
Tehke oma arvutuste baasil järeldused:
1. Kuidas hindate Eesti inimeste sissetulekute kasvu üle vaadeldava perioodi (koondindeksi alusel)?
2. Millised erinevused on märgatavad heaolu kasvus erinevate tulukvintiilide kaupa?
3. Kas vaadeldaval perioodil on täheldatav tulude võrdsustumine äärmuslike gruppide vahel?
4. Kuidas hindate keskklassi kujunemist Eestis vaadeldaval perioodil?
Vormistage lahenduskäigu alusel ülesanne aine õpimapi jaoks!
---------------------------------------------------------------------------------------------------------
Arenguindikaatoritest täpsemalt saab lugeda: Eve Parts. Arenguökonoomika, TÜ Kirjastus 2000, lk 28-42; allikas on kättesaadav ka internetis.
• Inimarengu kontseptsioon (vt käsitlust eraldi alajaotusest)
- selle näitaja puuduseks on, et ta mõõdab ainult nähtuse kasvu. Ilma esialgse taseme näitajata pole selle abil erinevaid riike võimalik võrrelda. Ka on kaalutud kasvuindeksid kõrgemad neis riikdies, kus lähtetase on madalam.
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------
Ülesanne: Kaalutud kasvuindeksi konstrueerimine.
Lähtealus: Ühiskond on jaotatud N sotsiaal-majanduslikku gruppi, mis on eristatud nende varade, sissetuleku taseme ja majanduslike funktsioonidega. Püüame leida selle ühiskonna heaolu keskmise kasvu kaalutud indeksina.
Vaadeldes lihtsustamise huvides vaid sissetulekute taset, saame konstrueerida järgmise indeksi:
G = w1g1 + w2g2 + … + wngn = ∑ wigi, ∑ wi = 1,
kus
gi – i-nda grupi sissetuleku kasv teatud perioodil;
wi – i-ndale grupile omistatud kaal;
G – ühiskonna sotsiaalse heaolu kasvuindeks (üksikute gruppide kasvude kaalutud
keskmine).
Meetodiga tutvumiseks arvutage Eesti erinevate sissetulekugruppide andmeid kasutades sissetulekute kaalutud kasvutempod Eestis aastatel 2003-2011 (kokku 8 koondindeksit!). Lähteandmed on alla laaditavad Statistikaameti aadressil või ülesandena vormistatult ÕISi õppematerjalide ülesannete kaustast.
Tehke oma arvutuste baasil järeldused:
1. Kuidas hindate Eesti inimeste sissetulekute kasvu üle vaadeldava perioodi (koondindeksi alusel)?
2. Millised erinevused on märgatavad heaolu kasvus erinevate tulukvintiilide kaupa?
3. Kas vaadeldaval perioodil on täheldatav tulude võrdsustumine äärmuslike gruppide vahel?
4. Kuidas hindate keskklassi kujunemist Eestis vaadeldaval perioodil?
Vormistage lahenduskäigu alusel ülesanne aine õpimapi jaoks!
---------------------------------------------------------------------------------------------------------
Arenguindikaatoritest täpsemalt saab lugeda: Eve Parts. Arenguökonoomika, TÜ Kirjastus 2000, lk 28-42; allikas on kättesaadav ka internetis.
• Inimarengu kontseptsioon (vt käsitlust eraldi alajaotusest)
